Friday, May 16, 2014

Shire

Lonely Planeti reisijuht Shire linnale just liialt reklaami ei teinud, kirjutades selle kohta, et Shire on üks tolmune ja mõttetu väikelinn, kus reisijad peatuvad vaid seetõttu, et seal peab bussi vahetama. Eks seda kirjutavad nad kõigi linnade kohta, kus just Eiffeli torni või mingit märkimisväärset kivihunnikut ei ole. No ütleks, et olen ka hullemaid ja kindlasti tolmusemaid linnu näinud. Teekond Aksumist siia oli ootuspärane. Kõigepealt üritasime üles leida bussijaama, kus oli üllatavalt palju busse ning Shire buss oli just lahkumas. Pilet 1,5-tunniseks sõiduks maksis 24 birri (1 EUR) ning vaateid jagus. Mõned kilomeetrid pärast Aksumist väljumist nägime, kuidas inimesed oli kogunenud ümber minibussi-õnnetuses viga saanud inimeste ning aitasid neid bussi peale, et haiglasse viia. Seejärel sõitis meie bussijuht kuskil tund aega mõõdukast natuke suurema kiirusega kui mulle meeldinud oleks teedel, mille ääres olid mõõdukast natuke suuremad kuristikud, kui mulle tol hetkel meeldinud oleks. Kui hinnata bussijuhti riskimist sel teel Aafrika skaalal (Kus number üks on üliaeglaselt loksuv Keenia easycoach ning kümme on hullunud Tansaania bussijuht Mwanzansasse lendamas), siis annaks bussijuhile 6 punkti. Enamus aega oli tal asi kontrolli all, kuigi (kuristiku äärel asuvaid) kurve võttis ta siiski veidi kiiresti. Nagu juba traditsiooniks saanud, siis minu naaberistmetel olevad poisid oksendasid terve sõidu vältel ning mõned kilomeetrid enne Shiresse jõudmist nägime ühe väga jõhkra mägikurvi peal kahte suurt kokkupõrganud ja romustunud veoautot.

Täna sõime esimeses Etioopia söögikohas, milles ei osanud mitte ükski ettekandja mitte ühtegi sõna inglise keelt. Ma hakkasin juba sõnaraamatust õigeid sõnu otsima, aga õnneks tuli appi kõrvallauas sööv mees ning tõlkis meile, mida vaja. 





Shiresse jõudes otsisime veidi aega hotelli. Esimene hotell oli väga kena, kuid odavamad (loe: Normaalse hinnaga toad) olid kõrvalmajas, mis nii kena ei olnud. Teine hotell nägi väga äge välja, tuba oli pisike, kuid äge ja hind oli 2 peale 100 birri (4 euri). 


Pildid hotellist siis.



Vaade hotelli aknast
Homme kell 5 bussi peale :) Gonder, siit me tuleme!

Thursday, May 15, 2014

Aksum

Aksum. Pärast kahte päeva bussis ning pidevat kella neljast ärkamist jõudsime me lõpuks Aksumisse, otsisime hotelli ja vajusime voodisse. Enne seda üritas mingi üliagar hotellitöötaja meile linnaekskursiooni pähe määrida. Me vaatasime teda selliste nägudega.


Pärast seda, kui see kuldketi ja kenasti liibuva roosa triiksärgiga mees oli mul reaalselt kolm korda järel jooksnud ja mingitest ekskursioonidest rääkinud, siis ma nii viisakuse pärast küsisin, et mis ta hinnad ka on, mille peale nägin esimest korda elus, kuidas aafriklane solvus: „Mul pole mõtet teile neid hindasid öeldagi, sest ma ütlen siis, kui te olete huvitatud. Aga vaadates teid, siis teid ei huvita hetkel küll mitte midagi.“ Vau, mees, tõesti! Said vist vihjetest aru lõpuks. Rohkem me seda roosa särgiga meest ei näinud, järgmisel päeval hotellist lahkudes ütles Alari, et kõnni kiiresti välja, muidu äkki leiab meid veel üles ja veab kuskile ekskursioonile.

Valisime juba eelmisel päeval endale uue hotelli ja bookisime ära, et ikka kohe kindlasti minema saada. Täna oli siis Aksumi vaatamisväärsuste külastamise päev. Me (oh seda üllatust) polnud mingeid erilisi ettevalmistusi selleks teinud, võtsime lihtsalt suuna sinnapoole, kus kõige kuulsamad vaatamisväärsused kaardi järgi olid ning ootasime, et asjad ise juhtuma hakkaksid. Ja juhtusid. Jõudsime väravani, kus selgus, et me võiks giidi palgata. Kuna meie teadmised Aksumist ei olnud just väga suured, kõlas see plaan mõistlikult, mis sa muidu neid kivihunnikuid ikka vaatad. Küsisime siis, et palju giid maksab. 375 birri, mis on 14 eurot. Riigis, kus selle raha eest saab päev otsa mugavalt reisida, ööbimine, toit ja transport kaasaarvatud, tundus see lihtsalt võimatu. Pärast paari kontrollküsimust tuli välja, et vist ikka ei tehtudki nalja. No olgu. Maksime. Pärast seda tuli välja, et mõned vaatamisväärsused on mitme kilomeetri kaugusel ning kõige parem oleks sinna sõita tuk-tukiga. Küsisin, palju see maksab. 300 birri - 11 EURi. Meie näod Alariga olid sellised...


Pärast seda, kui me end millegipärast päise päeva ajal Aafrikas röövida lasime (okei, tuk-tuki kauplesime 50 birri odavamaks), jõudsime lõpuks vaatamisväärsuste sissepääsuni, kus meilt pileti eest 50 birri küsiti. See tundus juba suhteliselt peenrahana ja andsime selle ära. Järgmiseks rahakogumispunktiks oli kirik, kus küsiti (vaid välismaalastelt) sissepääsu eest 200 birri. Ei tule vist üllatusena, et me jätsime selle kiriku vahele. Või no päris mitte. Giid viis meid sinna mingi ringiga, mitte küll kirikusse, aga aeda. Üldiselt on Aksum ülimalt äge linn, kus enamus ülivanasid varemeid on veel välja kaevamata ning hetkel käib vilgas ehitustöö, et kesklinnas elavad inimesed linna äärealadele ümber asustada ning siis lõpuks linn korralikult üles kaevata. Kuna Aksumi linna all on mitmeid kuningate jne haudasid, siis on seal ka väga palju väärtuslikku kraami, mida aktiivsemad külaelanikud ka salaja üles leida ja välja kaevata üritavad. Kaevetööd käivad siin aga täiega - nii prantslased, itaallased kui ka USAkad ja britid käivad siin vanasid paleesid ja muid hooneid välja kaevamas. Kuna suurem osa on veel maa all, siis mina tuleks küll kuskil 10 aasta pärast tagasi, et näha, kui palju uusi asju välja kaevatud on.

Kohvi valmistamise tseremoonia - sellist pilti näeb põhimõtteliselt 24/7 kõigil tänavanurkadel

Mõned välja kaevatud obeliskid ei ole just parimas korras :)
Obeliskide all olevad käigud ja hauakambrid

Mõõdupuu väga vanast ajast :)

Kuulus tomb of false door ja meie giid

Obeliskid-obeliskid

Tsau Obe!



Mäed, kus etiooplased 1895. aastal Itaalia sõjaväe taganema sundisid








Aksum on äge, kui Etioopiasse tulete, siis käige ära :)

Addisest Aksumisse. Bussiga.

Esmaspäeval sai bussipilet ostetud ning tagasiteed enam ei olnud. Sõitsime Addisest riigi kõige kaugemasse võimalikku kohta üldse. Bussiga. 1,5 päeva. Pärast neid tunde bussis võin öelda, et Etioopia põhiteed on lihtsalt hämmastavalt heas korras. Selam buss on ka ülimalt normaalne. Iga kolme tunni tagant on peatus, lõuna ajal pikem peatus, pimedas nad ei sõida – oli ööbimispaus. Kellaaegadest peetakse kinni, sõidetakse turvaliselt ja rahulikult. Reisisaatja tõlkis meile vajalikud asjad inglise keelde ning bussis jagati pidevalt veepudeleid ja hommikusöögiks keeksitaolist asja.

Buss väljus AAFRIKAPÄRASELT kell pool 6. Pileti peale oli märgitud kogunemisaeg pool 5 hommikul. Teisel päeval oli kogunemisaeg kell 4 ja buss väljus pool 5.  Ööbisime Mekele linnas, kus me valisime bussijaamale kõige lähedasema hotelli, maksime kahepeale üheksa eurot ja saime täiesti ideaalse hotellitoa, suurepärase vaatega rõdult kesklinnale. Alari sai veel lisaks kõigele suurepärase SUUUUUURE lambaprae.

Bussisõit möödus üldiselt vahejuhtumiteta, kui välja arvata see, et meie naabrinaine hakkas vist juba enne bussi väljumist oksendama, meie taga istusid kaks naist sülelastega ning minu aken ei käinud lahti. Samas ei tundunud 14-tunnine esimese päeva bussisõit liiga pikk ning teise päeva 6-tunnine ots möödus umbes nii, et jõid veidi vett, tegid 3 pilti ning juba hakkaski linnasilt paistma. Allpool pildid läbi bussiakna. 




Umbes nii oleme me veetnud juba päris mitu päeva




Siis kui Alarile terve lammas toodi














Täiesti keskmine teejupp Etioopias



Keskmine teejupp vol 2



Keskmine teejupp vol 3