Tuesday, January 14, 2014

Viimane päev Moshis.

Jah, homme hakkame reisima. Nagu tavaliselt, ei ole üldse mingit tunnet, et kuhugi läheks. Õnneks pidime eile oma Twiga homest välja kolima ning seega sai kott pakitud juba eile. Suure ja pakitud seljakoti pidev nägemine tekitab veidi tunnet, et tõesti hakkad varsti kuhugi minema, aga noh, eks homme bussis saab lõpuks aru.

Ostsime pileti Dar Es Salaami, kuhu buss peaks sõitma 10 tundi. Kui nüüd Tansaania kaarti vaadata, siis oeh...see riik on ikka päris suur!

Kuna julgen arvata, et sõnad Moshi ja Dar Es Salaam kõlavad suurema osa lugejate jaoks umbes nagu  你肯帮助我吗 minu jaoks, siis panen alla selgitava kaardi. Enamuse kaardist on hõivanud Tansaania, kuigi üleval näete näiteks ka Nairobit (ehk siis Keeniat). Nairobist Moshisse sõitsime me (koos piiriületuse protseduuride ning vahepealse pooletunnise seisakuga, mis kulmineerus sellega, et meie buss sõitis täiega läbi mingi mülka, kuhu kõik eelmised olid kinni jäänud ning me ikkagi saime Keeniast minema) 9 tundi. Kaardi peal tundub lühike maa, jah? Homme lubatakse Moshist Dar Es Salaami sõiduajaks 10 tundi. Olen seda teed korra aastal 2012 sõitnud, kuid siis olin nii unine ja väsinud, et ei mäleta mitte midagi muud, kui seda, et mõtlesin ainult, et millal see sõit läbi saab...Homme kavatsen igatahes aknast välja vaadata ja vaadet ja muud nautida.

Sinisega on kaardil märgitud teekond, mille läbisin Tansaanias 2012. aastal, enamus sellest rongiga. Punasega on siis teekond alates Moshist edasi Dar-i poole, mis on minu seekordne üliambitsioonikas plaan. Mul pole aimugi, kas ja kui palju see teostub, aga plaan vähemalt on. Keeniasse tagasi tahaks jõuda 5. veebruaril. 


Moshi on väga normaalne linn. Kui mul siin midagi põnevat teha oleks, elaks siin hea meelega. Kuna valgeid on siin tänavatel ikka päris palju (vahepeal võib poes ainult valgeid näha), siis ei tee keegi meist suuremat välja. Mida me oskame hinnata. Linn on just piisavalt suur, et siin oleks valikut, kuhu minna ja mida teha, kuid piisavalt väike, et jalgsi siin vabalt käia ja orienteeruda. Siin on võimalik teha näiteks oma haigla vms töö praktikat, õppida suahiili keelt või kokkamist või no kui raha üle on, siis võib ka Kilimanjaro otsa ronida. Sellel linnal on kuidagi selline tore ja positiivne hõng. Turistinänniga poode on ka piisavalt ning asjade valik on hea. Jällegi asi, mida oskan hinnata. Mäletan, kuidas Ruandas t-särki otsisin ja lõpuks jäigi ostmata, sest minu suurust lihtsalt ei olnud Ruandas olemas (okei, kindlasti kuskil oli, aga mitte nendes poodides, kus ma käisin). 

Viimased pildid siis veel Moshist.

Alari oma tulevikku planeerimas

Meie ühe lemmiksöögikoha ees olevad 2 relavastatud valvurit...ja mõned coca cola reklaamid...

Alari viimane keeletund
Minu viimase keeletunni viimased minutid...

Kohe on läbi.... :)

Moshi market street. Vasakul mingi suvaline jorss.

Moshi tänava pilt ilma Alarita  suvalise jorsita (taustaks Mount Kilimanjaro)

Union'i kohviku lett ja kohustulik presidendi pilt leti kohal (vasakpoolne siis)

Meie tänane kodu Kilimanjaro backbakers'is

Meie tänane kodu Kilimanjaro backbakers'is ja pakitud kott

Tsau, Moshi!

No comments:

Post a Comment