Friday, January 31, 2014

Päev Mwanzas

Täna oli teistmoodi päev kui eelmised sel nädalal: ma ei olnud väsinud. Ärkasin ma kell viis. Täitsa ise. Ja enam und ei tulnud. Põhjus oli vast selles, et olin üsna vara magama läinud. Panin siis teleka käima ja mingi loodussaate taustaks ja hakkasin lugema. Aeg läks lihtsalt müstiliselt kiiresti. Äkki oli kell pool üheksa ning pärast paari töökirja saatmist läksin vaatama, mis sellel hotellil hommikusöögiks pakkuda on. 

Eile ma kolisin. Kuigi eelmine hotell oli VÄGA hea ning eriti paigas oli hinna ja kvaliteedi suhe (ei usu, et siin linnas paremat on), siis tundsin, et mul on vaja väikest muutust ning samuti tahtsin normaalsema hinnaga hotelli kolida. Tansaania netipulka mul ei ole, kuna Alari telefoniga sai "wifit teha", siis ei hakanud pulka ostma. Nüüd on Alari aga juba Eestis. Wifi on Tansaanias aga vaid kallimates hotellides või siis normaalse hinnaga hotellides, mis asuvad kesklinnast eemal. Mina tahtsin aga odavat hotelli, kesklinnas, wifiga. Kõige parem lahendus, mis ma suutsin välja mõelda, oli selline, et lähen oma eelmise hotelli naaberhotelli (mis on poole odavam) ja proovin seal esimesel päeval, kas mu eelmise hotelli wifi (mille parool mul olemas on) töötab. Kui ei oleks töötanud, oleks edasi mõelnud. Uskumatu, aga kõigi Aafrika seaduspäradest hoolimata see plaan töötas. Wifi töötab mu uues hotellis samal kiirusel, kui vanas. Paar korda päevas kaob ühendus ära ja siis peab halvemal juhul paar tundi ootama, kuid eks ma siis teen sel ajal midagi muud. Mina olen rahul. Jah. Ehk siis uue hotelli hommikusöök. Seal jäin pooleli.

Hommikusöök oli selline keskmine. Buffee laud olid, kus teenindaja tõstis erinevate toidunõude kaasi ja mina aga kuhjasin endale toitu kokku. Ma oleks peaaegu naerma hakanud valikut nähes. Selles oli siis korralik (algsest toorainest tehtud, mitte pakist) kanasupp, keedetud magusad kartulid, praetud kartulid, praetud banaan (mitte see banaan, mida me poest ostame), ananassi- ja arbuusiviilud, saiakesed, tavaline sai moosi või võiga, tee ja kohvi, mahl. Et siis jah. Hommikusöök. Sõin ja läksin maksin ka tänase öö eest ära. Mulle öeldi, et tšekki ei ole ja saan selle hiljem. Küsisin igaks juhuks kaks korda. Öeldi uuesti, et saad hiljem. Väike paranoia oli, et nüüd kell kümme tulevad ja tõstavad välja, aga noh, las ta siis olla. Tegin tööasju ja siis tundsin, et ma TAHAN linna peale jalutama minna. Olin üllatunud sellisest entusiasmist ning otsustasin seda kasutada ning läksin kohe!

Kõigepealt tahtsin näha linna suurimat vaatamisväärsust ehk siis ainsat suuremat toidupoodi. Kõndisin päris pikalt ning kui lõpuks poodi jõudsin, siis ta oli seest natuke suurem kui väljast tundus ning enam-vähem kõik oli seal olemas. Peale klientide. Peaaegu mitte ühtegi inimest. Ostsin kaks pakki krõpsu (tsau kõik mu füsioterapeutidest tuttavad, kes siin loevad praegu...) ja liikusin tähtuselt teise vaatamisväärsuse juurde ehk siis Hotel Tilapia juurde, kus pidi kena vaatega söögikoht olema. Oli. Ja üllatavalt oli seal ka päris palju inimesi, elu käis. Valisin kõige parema vaatega koha ja sisustasin toidu ootamise aja piltide tegemisega.














Koduteel käisin läbi juba lemmikuks saanud "kodupoest", kust olid küll kahjuks mul juba lemmikuks saanud küpsised otsas, aga pole hullu. Kui hotelli jõudes võtit küsisin, anti mulle ka tšekk. Ilma küsimata. Olin täiesti üllatunud. Hotellis tegelesin veidi fotodega ja lugesin, kui läks ära elekter! Tansaania suuruselt teises linnas. Kesklinnas. Ja mitte korraks, vaid täpselt viis tundi oli ära. Kõigepealt mängisin ma telefonis ühte mängu, mis päris huvitav oli ning siis magasin. Kuni kell üksteist elekter tagasi tuli ja siin ma siis olen. Homme jälle :)

No comments:

Post a Comment