Tänase päeva veetsime me siis rämedas liiklusummikus Dar Es Salaamis. Pool eilset õhtut räägiti meile ummikutest ning julgelt üle poole tänase päeva me nendes ka veetsime.
Esimeseks tegevuseks päevakavas oli homseks bussipileti ostmine. Eestis võtab see tegevus...2 minutit: klikid netis õige pileti taha linnukese, trükid oma pangakoodid sisse ja kirjutad pileti numbri üles. Dar Es Salaamis võttis see aega .... NELI TUNDI. Me pidime sõitma ühest äärelinnast teise äärelinna. Kasutasime selleks ühte jagatud taksot ja kahte bussi. Viimane bussisõit kestis 1,5 tundi. Kõigil teele jäävatel ristmikel me seisime. Ja kaua. Pileti saime bussijaamas kätte kahe minutiga. Buss väljub homme 06.30 - et vältida suuremaid ummikuid. Meie taksojuht väitis, et me peame startima kaks ja pool tundi enne bussi väljumisaega. Bussijaam on muide samas linnas, kus meie ja no ma söön homme rannas mingi palmilehe ära, kui homme hommikul siin linnas kell neli on selline liiklusummik, mis meilt kaks tundi röövib, aga samas pärast tänast ma enam väga kindel ei ole. Olen elu jooksul mõnes linnas elanud ja reisinud, aga no midagi sellist kogen esimest korda. Hommikul lisas ummikule vürtsi asjaolu, et üks sõidurida oli kiviga blokeeritud ning sealt pääsesid läbi vaid autod, kes blokeerijatele väikse tasu maksid. Õhtul lugesime ära, et meiega samas suunas liikus veel viis sõidurida autosid. Koht, kus me hetkel elame asub äärelinnas. Mitte linnas väljas ega linna piiril, vaid äärelinnas. Meid võõrustav naine käib kesklinnas tööl. Eile näiteks lõppes ta tööpäev kell viis ning koduuksest astus ta sisse kümme minutit kaheksa läbi. Sama kaua võtab tal ka aega tööle jõudmine. Oma päevast veedab ta kaheksa tundi tööl ja kuus tundi ummikutes. Pärast koju jõudmist veedab ta veel kaks tundi köögis süüa tehes ja nõusid pestes. Tööl käib naine kuus päeva nädalas. Mulle piisas täna ühest täispikast päevast nendes ummikutes selleks, et ma seda mitte kunagi enam korrata ei tahaks. Jutt kiskus pikale, aga no...oli kogemus. Juhuks, kui keegi veel aimata ei osanud, siis ei, Dar Es Salaamis ei ole metrood ega trolli ega trammi. Ja siin elab 4 miljonit inimest.
Vastukaaluks kohutavale liiklusele on Dar Es Salaamis väga kena kesklinn. Kuhu me ka 5 tunnise ummikutes veedetud aja järel (sest käisime ju "korraks" piletit ostmas) jõudsime. Linn, mille kesklinn asub ookeani ääres, soe kliima, palju kenades moslemirüüdes (pole kindel, kas see nüüd poliitiliselt korrektne sõna on, aga no olgu) inimesi, ilusaid maju ja kookospalme. Miljon palmipuud. Kõik tähtsamad teeääred on ääristatud palmidega.
Üheks peamiseks Dar-i huviobjektiks pakkus meie kohalik teejuht välja Fish Marketi. Olin seda varemgi kuulnud mainitavat, seega otsustasime sinna minna. Pärast küsis meie võõrustaja ka minu arvamust marketist. "Mina oma kalu sealt ei ostaks," oli mu siiras vastus. Marketil müüdi Aafrika-pärases vabas vormis kalu. Samamoodi, nagu ma oma kalu sealt ei ostaks, ei võtaks ma seal ka oma fotokat välja, kuna liiga palju kahtlase olekuga noormehi oli seal ringi "hängimas", seega on allolev pilt pärit netist.
Minu tänase päeva lemmikosa oli sõit Kigambondisse. Vaid viie minutilise praamisõidu kaugusel oli täiesti teistsugune õhkkond. Rahulik rannaelu ja -melu. Oleks tahtnud sinna kauemaks jääda, aga meil oli kiire, kuna...(vaadake pildid ära, siis saate teada)....
 |
| Dar Es Salaam mere pealt |
 |
| Kigambondi |
 |
| Dar Es Salaami vaade Kigambondist |
 |
| Kigambondi |
 |
| Praamil tagasi Dar-i |
 |
| Praami pealt maha :) |
 |
| Selline praam siis |
 |
| Selline praam siis vol 2 |
 |
| Vana puu ja Dar :) |
 |
| Seif, meie tuttav, kellele külla tulime :) |
...nii...
Pärast kesklinna külastamist oli aeg minna shoppama! Nagu juba aimata võite, siis uus paar sätendavaid kullaläikelisi kingi jäi seekord kahjuks poodi (nagu jäi ka sinna 75 miljoni shillingiline telekas - noh kõigest 34 000 EURi, nii odavaid asju ma ju ikka ei ostaks. Alari tegi enne selle poeni jõudmist nalja, et ma viskaks oma poekoti sinna poodi sisse, pärast teleka hinna nägemist see enam nii naljakas ei olnud). Läksime aga hoopis otsima telkimisvarustust, kuna homme kolime me randa ning kuna ka ranna ääres olevad ööbimiskohad on ilmselgelt liiga odavad (no tulevad mõnitama oma 150 euriste hindadega onju), siis otsustasime seda boikoteerida ning 10 euri eest samas kohas India ookeani kohina ja vaate saatel telkida. Poes tekkis kriisihetk, kuna kõik telgid olid kas ülisuured või ülikallid. Siis jooksis mu juurde aga säravate silmadega Alari, kes oli leidnud "laste mängutelgi", mille sai kõigest 74 000 tansaania šillingi eest (=33 EURi). See telk oli täpselt samasugune, kui see, millega ma juba viimased aastad Eestis olen matkamas käinud, seega olin väga rahul. Õnn kaua ei kestnud, sest kui matkamine on mulle elus midagi õpetanud, siis seda, et matkamatt on ülioluline, muidu hakkab lihtsalt külm. Matkamattide letti aga polnud ning selle asemel leidsime 40 000 TZS maksva joogamati. Positiivne on selle mati juures see, et ta on libisemise vastu ära töödeldud ning et pakendis lubatakse ka harjutusjuhendit (täpselt nagu igal matkamatil peakski olema onju), negatiivne oli hind. Ma ei oleks kunagi uskunud, et endale 18-eurise lebomati ostan, kuid nüüd on see päev ilmselgelt käes. Enne käisime korra kõrvalpoes hindu vaatamas, kust me üsna kiiresti välja liikusime, kuna sealse lebomati hinnaks oli selline tühine summa nagu 125 000 TZS. Seega, kes tahab endale 56 euri eest lebomatti osta või 34 000 EURi eest telekat osta ning Euroopa turg selliseid võimalusi ei paku, siis tulge aga Tansaaniasse, lennukipilet maksab veidi rohkem kui siin pakutav matkamatt.
Kõndisin siis oma 18-eurise matkamatiga poest välja ning ütlesin meie võõrustajale Seifile, et kui meid koduteel röövima tullakse, siis ma annan neile oma telefoni ära, samal ajal, kui tema meie mattidega minema jookseb, sest need on ilmselgelt meie hetkel kõige kallim vara.
Juba ülehomme tuleb siia minu matkamati fotoblogi, kus räägin oma kogemusest selle eksklusiivse matkavahendiga. Unega ei tohiks homme probleeme olla, kuna tänu Dar Es Salaami suurepärasele teedevõrgule on meil võimalus homme juba pool 4 hommikul ärgata ning hetkel on varsti 12. See selleks. Küll rannas magab. MATIL.
Õhtul sõitsime sealt ostukeskusest siis koju taksoga. Teekond kestis ootuspäraselt üle tunni aja, saime olla nii ummikutes (millest üks oli täiesti hämmastav - enne ristmikku olime veerand tundi ummikus ja pärast ristmikku oli täiesti vaba tee, teisi autosid väga ei olnud, aga no see selleks) kui ka sõita oma äärelinna kodu poole mööda (asfalteerimata) teed (?), mis oli nii auklik ja künklik, et auto põhi käis kümneid kordi tugevalt vastu maad ning kui keskmine Eesti autojuht oleks selliste paukude peale korduvalt südamerabanduse saanud, auto kinni peatanud ja välja auto alla vaatama tormanud, siis meie autos see pisiasi lõbusat vestlust ei peatanud.
Lõpetuseks üks meeleolupilt siia sisse juhatamaks homset päeva. Dar Es Salaami bussijaam....pole midagi hullu ju :)
0 Comments:
Postita kommentaar