teisipäev, 10. september 2013

Ruanda.

2012. aasta märtis ja aprillis reisisime Alari, Meelise ja Matušega Ida-Aafrikas ja Zambias. 

Ruandasse minekust olin ma unistanud aastaid. Ei teagi täpselt miks, aga riik tundus huvitav ja põnev. Seda ta ka oli - Kigali ja Ruanda üldiselt erines selgelt teistedt Ida-Aafrika riikidest. Seda nii igapäevaelu korralduse poolest kui ka inimeste mentaliteedi poolest. Me tundsime end Ruandas väga hästi, koduselt ja üldse mitte mzungudena. Loodus oli imeline ja inimesed ülivastutulelikud.


Kigali


Ruandas olid kilekotid seadusega keelatud - keskkonna säästmiseks.


Genotsiidi memoriaali mälestustahvel



Tüüpiline rohelus

Genotsiidi teema oli endiselt õhus, kuid pigem vaadati tulevikku.

0 Comments:

Postita kommentaar

Toetab Blogger.

Blog Archive

Otsing sellest blogist